Esialgne õiguskaitse määruse täitmine

Justiitsministeeriumi seisukoht esialgse õiguskaitse määruse täidetavuse kohta:

Määruse sundtäidetavuse määrab see, kas tegemist on esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse alusel tehtud määruse või lapsega suhtlemise korra määramise avalduse alusel tehtud määrusega, seega hagita menetluse lõpplahendiga.

Kui määrus lapsega suhtlemise reguleerimise kohta on tehtud hagita menetluses lahendatud lapsega suhtlemise korra määramise avalduse lahendina (TsMS § 550 lg 1 p 2, § 558 jj) ja määrust ei täideta, tuleb määruse mittetäitmise korral läbida lepitusmenetlus ja sundtäita saab alles TsMS § 563 lg 6 p 1 alusel tehtud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise määrust, milles kohus on määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (TsMS § 563 lg 7).

Riigikohus on märkinud 21. märtsi 2007 otsuse nr 3-2-1-13-07 p-s 35 (http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-13-07) lapsega suhtlemise korra määramise kohtulahendi täitmise kohta järgmist:

„Muu hulgas märgib kolleegium, et kohtu määratud lapsega suhtlemise korda kui sellist ei saa üldjuhul täita täitemenetluse korras.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 1 järgi teeb kohtutäitur lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. Seega saab täitemenetluses lapsega suhtlemise võimaldamiseks põhimõtteliselt täitetoiminguid teha. Siiski, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur TMS § 183 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. TsMS § 563 lg 7 järgi võib lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse toiminguid teha üksnes määruse alusel, millega kohus kohaldab lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral vanema suhtes sunnivahendeid. Sellest tulenevalt saab lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks teha täitetoiminguid juhul, kui vanem on algatanud kohtus lepitusmenetluse TsMS § 563 alusel, see ei ole andnud soovitud tulemusi ning kohus on pidanud vajalikuks kohaldada rikkunud vanema suhtes sunnivahendeid.

Eeltoodust tulenevalt saab täitetoiminguid teha eelkõige trahvimääruse täitmiseks, kuid mitte vanema ja lapse kohtumise korraldamiseks vastavalt kohtu määratud suhtlemiskorrale.“

Riigikohus on viidatud seisukohti korranud ja täpsustanud ka 25. novembri 2009 määruses nr 3-2-1-118-09 (http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,2,9858,9979,9981&tekst=RK/3-2-1-118-09).

Lapsega suhtlemise kord on määratud kindlaks TsMS § 551 või § 378 lg 3 p-de 1-3 alusel (hagi tagamine või esialgse õiguskaitse rakendamine), on määrus sundtäidetav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 2009 määrus nr 3-2-1-118-09, p 13).

Riigikohus märkis hagi tagamise määruse sundtäidetavuse kohta 17. septembri 2009 määruse nr 3-2-1-86-09 p-s 12 (http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-86-09): „Menetlusosalisel on võimalik hagi tagamise määruse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kes alustab hagi tagamise määruse kui täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohase täitedokumendi alusel täitemenetlust. Kui lahendist tulenevalt on tegemist sellise toiminguga, mida saab teha ainult võlgnik ise või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda (nt hoiduda toimingute tegemisest, mis takistavad hagi tagamise määruse täitmist), teeb kohtutäitur TMS § 183 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgnikku trahvida. Sellisel juhul tulenevad trahvimäärad ja trahvimise eeldused ning tagajärjed vastavalt TMS § 183 lg-test 2, 3 ja 4.“

Lapsega suhtlemise määruse sundtäidetavuse osas seadusandja poolt selline valik on tingitud sellest, et esialgse õiguskaitse korras tehtud lapsega suhtlemise korra määruse eesmärgiks on tagada, et vanem ei kaotaks enne avalduse sisulist lahendamist lapsega kontakti. Lahend tehakse kiiresti ja suhtlemiskord määratakse kindlaks üksnes ajutiselt menetluse ajaks. Hagita menetluse lõpplahendi täitmise osas on seadusandja aga asunud positsioonile, et probleemid lapsega suhtlemise korra täitmisel tuleb lahendada vanemate mõjutamise kaudu.

Seega on õiguslik raamistik lapsega suhtlemise korra määramiseks ja selle täitmiseks olemas, samuti on kujunenud välja vastav kohtupraktika. Juhul, kui leiate, et kohtutäitur on täitedokumendi täitmisel rikkunud täitemenetluse seadustikus sätestatut, on Teil õigus esitada kaebus. Kaebuste esitamise täpsem kord kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, on reguleeritud täitemenetluse seadustiku VII osas (§ 217 jj).