Iga kümnes mees ei ole oma lapse isa!
Agnes Kuus Aastas tehakse meil isaduse tuvastamiseks paarsada DNA-testi. Paari-kümnel juhul on tulemus negatiivne ehk siis iga kümnes mees ei ole oma lapse isa. Põhjalikumaid uuringuid, kui palju mehi enese teadmata käopoegi kasvatab, Eesti siiski tehtud ei ole. |
|
"Julgemad väidavad, et iga kolmas mees kasvatab võõrast last. Tagasihoidlikumad pakuvad, et iga kümnes. Arvan, et tõde on kusagil vahepeal," pakub mittetulundusühingu Isade Eest juhatuse liige Urmas Pardane.
Mehele tähendab käopojast teadasaamine tema sõnul mitte lihtsalt šokki. Tunne on, et kogu tema maailm kukub kokku. "Mehe kõige suurem hirm ongi, et laps ei ole tema oma, ja selline mõte käib vähemalt korra läbi iga mehe peast," kinnitab Pardane. Ta lisab, et mitte asjata ei ole loodus seadnud nii, et pärast sündi lähevad paljud lapsed isa nägu. "See rahustab mehe maha," ütleb Pardane, kelle arvates on naine, kes lapse tegelikku eostajat varjab, tegelnud teadliku kelmusega, mille eest tuleks karistada.
Isaduse tuvastamine kõigile vastsündinutele?
Isade Eest kavatseb teha justiitsministeeriumile ettepaneku seaduste muutmiseks. "Ühe variandina pakume, et kui aastaid võõrast last kasvatanud mees suudab pärast tõe teadasaamist tõestada oma kulutusi lapsele, siis peab naine selle raha tagantjärele korvama," rääkis Pardane.
Justiitsministeeriumi nõuniku Andra Olmi sõnul seda teed minna ei saa. "Kuna ülalpidamist saab laps, mitte teine vanem, siis ei ole võimalik lapselt nõuda ka tehtud kulutuste kompenseerimist. Laps ei pea ega saagi maksta kinni vanemate omavahelisi vaidlusi või arusaamatusi," põhjendab Olm, viidates sellele, et lapse kasvamise ajal olid naine ja mees seaduse silmis mõlemad tema pärisvanemad.
Teise variandina näeks Isade Eest, et kõigile vastsündinutele tehtaks DNA-test. "See oleks vajalik ka selleks, et kui lapsel avalduvad mingid geneetilised haigused, on tõde tema tegelike vanemate kohta väga oluline," leiab Pardane.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktori Üllar Lanno sõnul väärib idee vastsündinutelt DNA joaks proov võtta toetust. Muidugi mitte pelgalt isaduse kindlakstegemiseks. Lanno toob eeskujuks Taani, kus imikute kannast võetud vereproovi säilitatakse riiklikus kohtuekspertiisi laboris, et vajaduse korral – olgu siis isaduse, kaduma läinud inimese või õnnetuse ohvri tuvastamiseks – analüüse teha.
Maksma läheks see riigile Lanno sõnul vaid vereproovi võtmise hinna, s.t 36 krooni lapse kohta.
Naised on isadustesti tulemusi vaidlustanud
Eestis teeb DNA-teste isaduse tuvastamiseks kohtuekspertiisi instituut (EKEI), kus mullu tehti lapse põlvnemine kindlaks 198 korral ja ülemöödunud aastal 235 korral. Instituudi DNA-eksperdi Gunnar Tasa sõnul oli nende hulgas negatiivseid ehk neid, mis välistasid uuritud mehe isaduse, ligikaudu 10%. Kindlasti ei saa seda aga laiendada kogu ühiskonnale ja väita, et iga kümnes isa Eestis pole oma lapse tegelik isa. "Meie juurde jõuavad ikkagi need inimesed, kellel on kahtlus või kes on testile saadetud kohtumäärusega," selgitab Tasa.
Kohtumäärusega käis testimas alla poole meestest. Enamik ohverdas DNA-testile kulunud 3600 krooni omal soovil. Märtsi algusest läks lapse põlvnemise tuvastamine odavamaks: 900 krooni inimese kohta, mis teeb isa, ema ja lapse peale kokku 2700 krooni. Seaduse järgi on alaealise lapse puhul vajalik mõlema seadusjärgse vanema nõusolek. Ühe vanema eest salaja testida ei saa.
Inimeste reaktsioone isadust välistava vastuse peale Tasa kommenteerida ei oska, sest vastused antakse kirjalikult. Kordusteste on inimeste nõudmisel tehtud küll, Tasale ei meenu aga ühtegi juhtu, kus need oleks andnud esialgsest erineva vastuse.
EKEI direktori Üllar Lanno mäletab viieaastasest instituudi juhtimise ajast kahte juhtu, kus mehe isadust välistanud testi tulemustega rahule ei jäädud. Mõlemal puhul oli tegemist naistega, kes Lanno arvates oleksid meeste jõukust silmas pidades väga soovinud, et nood nende laste isad oleksid. "Tegime nende nõudmisel kordustesti, aga tulemus jäi samaks," märgib Lanno.
Kodune DNA-test
Mitmes Euroopa riigis ja ka USAs müüakse apteekides koduseid DNA-teste, mis peaks kahtluseussist puretud mehele minutitega vastuse andma.
Eestis neid ei müüda, kuid neid saab tellida interneti vahendusel hinnaga 150–180 eurot. Terviseameti järelevalveosakonna vaneminspektori Sulev Jaksmani sõnul sõltub isadustestide müügiletulek Eestis sissetoojate huvist või huvipuudusest.
"Riik selles osas kätt ette ei pane ja erinõudeid kehtestanud ei ole," kinnitab Jaksman. Koduste testide usaldusväärsust ei osanud hinnata ei terviseamet ega kohtuekspertiisi instituut.
Refereeritud artikkel ohtleht.ee lehelt
