JUHENDMATERJAL

Projekti rahastab ja toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Juhendmaterjali täisversioon

Ühendus Isade Eest on asutatud 2006. aastal ning ühenduse põhieesmärgiks on toetada isade huve ja õigusi, kes elavad oma lastest lahus. Oma eesmärkide saavutamiseks on ühendus loonud internetiportaali, andnud avalikke esinemisi ning tegeleb käesoleval ajal aktiivselt nõustamistega. Samuti viis Ühendus Isade Eest läbi konverentsi "Isadehommik", mille eesmärgiks oli vanema õiguste tagamiseks elavdada koostööd ministeeriumide vahel ning leida lahendusi kitsaskohtadele seadusandluses. Ühendus on ka abistanud seadusandjaid 1. juulil 2010 jõustunud Perekonnaseaduse loomisel, et tagada mõlemale vanemale võrdsed õigused.

Laste ja vanemate suhteid reguleerib peaasjalikult Perekonnaseadus, mille pidepunktiks võib lugeda §-i 116, mis sätestab nii ema kui ka isa võrdõiguslikkuse vanematena. Vanemate võrdsete õiguste tagamise on enesele eesmärgiks võtnud ka Ühendus Isade Eest. Teatud määral reguleerib laste ja vanemate suhteid ka Lastekaitseseadus.

Lahus elavate vanemate peamised mureküsimused on enamasti kahte laadi: kas seotud suhtlusprobleemidega või siis ülalpidamisega.

Enamlevinud suhtlusprobleemid:

• lapsega alaliselt elav vanem teeb lahus elavale vanemale lapsega suhtlemisele takistusi, seega ei saa vanem oma suhtlusõigust lapse suhtes realiseerida;
• kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord ei toimi ühe vanema vastuseisu tõttu;
• kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord on liialt vanemate võrdõiguslikkusest kõrvale kalduv ning ei anna ühele vanemale piisavat võimalust lapsega suhelda.

Lahendused suhtlusprobleemidele:

Lapsega suhtlemisega seotud vaidluste lahendajana näeb Perekonnaseaduse § 143 lg 3 ette vanema nõudel kohtu.

Lapsega suhtlemiskorda puudutava vaidluse lahendamine toimub hagita menetluses, mis annab kohtule suurema rolli asjaolude väljaselgitamisel. Menetlusse kaasatakse arvamuse andmiseks ka eestkosteasutus. Nimetatud asja arutamiseks on pädevad maakohtud, mida Eestis on 4: Harju, Pärnu, Viru ja Tartu Maakohus. Suhtlemiskorra määramise menetluses on äärmiselt oluline taotleda esialgse õiguskaitse rakendamist, mis tagab lapsega suhtlemise võimaluse teatud juhtudel suhteliselt pika kohtumenetluse ajaks.

Juhul, kui suhtluskord on kohtu poolt kindlaks määratud, kuid üks vanematest rikub kohtulahendit ning keeldub teisele vanemale last näitamast, tuleb pööduda kohtutäituri poole. Kohtutäituri ülesandeks on teha vanema ja lapse suhtlemine võimalikuks kas distsiplineeriva rahtrahvi kohaldamisega kohtulahendit rikkunud vanemale või äärmuslikul juhul isegi jõu kasutamisega.

Suhtlusprobleemide korral:

1.Võta ühendust lapse elukohajärgse sotsiaaltöötajaga
2.Esita hagi suhtluskorra kehtestamise osas lapse elukohajärgsele maakohtule
3.Ei täideta kohtuotsust – pöördu kohtutäituri poole

Enamlevinud ülalpidamisprobleemid:

• ülalpidamiseks kohustatud vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust;
• ülalpidamiseks makstav elatis ei vasta lapse vajadustele;
• ülalpidamiseks makstav elatis ei vasta vanema võimalustele.

Lahendused ülalpidamisprobleemidele:

Esimese lahendusena võib välja tuua vanematevahelise kohtuvälise kokkuleppe, mis on ilmselgelt kõige mõistlikum variant. Kui vanemad elatise maksmise osas siiski kokkuleppele ei jõua, tuleb vaidluse lahendmiseks pöörduda kohtu poole. Seekord toimub asja lahendamine hagimenetluses. Elatisnõude esitamine on riigilõivuvaba, tagades seeläbi lapsele kiirema ning efektiivsema ülalpidamise täitmise.

Taotluse kohtule võib esitada nii elatise nõudmiseks kui ka juba väljamõistetud elatise suurendamiseks-vähendamiseks. Elatise suurendamiseks on alust enamasti siis, kui eeskätt lapse vajadused suurenevad ning alles seejärel vanema majanduslik olukord paraneb. Elatise vähendmine võib kõne alla tulla juhul, kui vanema võimalused elatise maksmiseks on oluliselt halvenenud, olgu siis terviserikke tõttu või muul mõjuval põhjusel.

Seadusega sätestatud elatise igakuine miinimum on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning taoline punkt leiab sätestust ka uues Perekonnaseaduses. Uude regulatsiooni on sisse toodud punkt, mis kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides. Taoline punkt lahendab praktikas sagedasti esineva probleemi, mil vanem kasutab lapse ülalpidamiseks saadud elatist pigem enda huvides.

Kui kohus on elatise lahus elavalt vanemalt välja mõistnud, kuid vanem sellegipoolest ülalpidamiskohustust ei täida, tuleb järjekordselt pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäituril on õigus lapse elatisnõude täitmiseks ülalpidamiseks kohustatud vanema vara arestida ja seeläbi tagada lapsele elatusraha.

Ülalpidamisprobleemide korral

1.Teine vanem ei maksa elatist – esita hagi kohtule elatise väljamõistmise osas
2.Makstav elatis pole piisav – esita taotlus kohtule elatise suurendamise osas
3.Makstav elatis on ebamõistlikult suur – esita kohtule taotlus elatise vähendamise osas
4.Ei täideta kohtuotsust – pöördu kohtutäituri poole