Seadus käsib lapsed kodus tööle, aga karistada ikka ei saa
Teet Teder |
|
"Laps karjatas enne trenni jooksmist, et hamstrite puur jäi puhastamata, tehku ma seda ise," räägib lapsevanem ja mõtiskleb, kuidas küll rakendada uues perekonnaseaduses lastele kirjutatud paragrahvipunkti, mis kohustab last koduses majapidamises abistama. 1. juulil jõustunud perekonnaseadus ütleb, et kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad, on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama. "Kas pean siis lapsega kohtusse minema, kui ta sõna ei kuula ja kodutöödes ei abista?" laiutab lapsevanem käsi.
Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige Aivar Haller ütleb, et liidus on see teema juba arutlusel olnud ja ühine seisukoht on, et sellist seadusepügalat vaja pole. "Kui lapsevanem ei saa oma lapsega kokkuleppele, siis on ta midagi teinud valesti. Eeldame seda, et seadusega sekkumine sellisesse protsessi on äärmuslik vahend," räägib Haller. "Seadusega tuleb määratleda raamid, kus sees ühiskonnana eksisteerida," selgitab Haller. "Kui perekonnas hakata detaile paika panema, jõuame varsti absurdini välja. Jõuame sinnamaale, et hommikul ärgates lööme lahti põhiseaduse ja siis veel mitu erinevat alamseaduse kausta ja hakkame vaatama, mis meid täna reguleerib, mille alusel ma siis täna sulle suppi keedan ja sina toad ära koristad," kirjeldab Haller nonsensi poole liikumist.
Kasvatuslik meede
Haller ei ole sugugi seda meelt, et lapsed ei pea kodutöödes kaasa lööma. "Me ju elame ühe katuse all ja ajame ühte asja." Haller loodab, et kui mõni laps jätab kodutööd tegemata, siis keegi teda seepärast kohtusse ei kaeba. Võimalus selleks on aga loodud.
Justiitsministeerium selgitab, et uue perekonnaseaduse vanemate abistamise kohustuse punkt väljendab üldist ühiskonnas levinud arusaama. Tegu olevat euroopalikule õigusruumile omase põhimõttega – samasugune säte on näiteks Saksamaa perekonnaõiguses. Justiitsministeeriumi sõnul on tegu kasvatusliku meetmega, kuid ei ole siiski otseselt suunatud sellele, et anda vanematele nõudeõigust, mida saaks kohtulikul teel maksma panna. "Olukorras, kus laps keeldub põhjendamatult vanemaid koduses majapidamises aitama, on vanematel võimalus kasutada pigem kasvatuslikke abinõusid – näiteks mitte lubada lapsel sõpradega kinno minna," vahendab ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.
Miks teha seadust, mida kohtulikul teel maksma panna ei saa ja mille täitmiseks ei ole mõjutusvahendeid? Kõmmus selgitab, et õigusnormide hulgas on ka nõudenormid ja abinormid. "Nõudenorm on selline norm, mille alusel saab kellegi vastu esitada nõude. Abinorm seevastu on norm, millest ei tulene õigust kelleltki midagi nõuda, kuid mis aitab sisustada nõudenormi kirjeldavas osas olevaid nõude esitamise eeldusi," õpetab Kõmmus, et ka kõnealune punkt on abinorm.
Lastekaitse liidu juhataja Alar Tamme sõnul on laste seadusega koduseid töid tegema kohustamine mõistlik, kuid ta ei kujuta ette, kuidas see reaalselt välja näeb. "Lapsed vajavad eluks ettevalmistust ja minu meelest võibki ju vaadata, et me tahame lapsi nagu mullis kasvatada ja siis loodame, et nad täiskasvanuna väga edukalt hakkama saavad. Ma väga tahaks uskuda, et seadus ei aita, aga seadus võib-olla rõhutab neid põhimõtteid," räägib Tamm. Ta loodab, et selliseid vaidlusi kohtunikud kunagi lahendama ei pea, aga möönab, et mis Eestis valdavalt seaduses ei ole, on lubatud.
Refereeritud artikkel ohtuleht.ee lehelt
