Kui suur on riigilõiv kohtusse pöördumisel?

Kohus võtab hagiavalduse (esialgse õiguskaitse taotluse) menetlusse juhul, kui sellel ei ole puudusi. Üheks menetlusse võtmisest keeldumise aluseks võib olla tasumata riigilõiv, st riigilõiv võib olla küll tasutud, kuid hagiavalduses puudub tõend selle kohta. Sellepärast on vajalik lisada hagivaldusele riigilõivu tasumist tõendav välja prinditud maksekorraldus!

Kui suur on aga riigilõiv, mis kuulub tasumisele?

Kui hagi esemeks on hooldusõiguse taotlemine, lapsega suhtluskorra määramine või esialgse õiguskaitse rakendamine, tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 56 lõikele 2 tasuda riigilõivu 200 krooni. Eelpool nimetatud juhtudel on tegemist hagita asjadega.

Kui nõue seisneb elatise määramises, puudub riigilõivu tasumise kohustus. Riigilõivu tasumisest vabastus tuleneb riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punktist 2.

Asjakohased õigusaktid:

Riigilõivuseadus

§ 56. Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine

(2) Avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, sealhulgas kinnituse taotlemisel Euroopa Liidu õigusakti alusel, mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviilasjades, ning eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 22. Kohtuasjas riigilõivu tasumisest vabastamine

(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
2) elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.