Lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine
Vastavalt täitemenetluse seadustikule on tegemist täitetoiminguga:
- mida kohtutäitur peab tegema isiklikult;
- vajalik lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtt, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks;
- täitmine toimub lapse elukohajärgselt või erandina kohustatud isiku elukohajärgselt.
Kuna kohtutäitur kasutab menetluse läbiviimiseks lastekaitsetöötaja abi, siis on tungivalt soovitav viimane olukorraga kurssi viia. Ehk kui tekivad probleemid kohtuotsuse või esialgse õiguskaitse määruse täitmisega, siis esmalt pöörduda lastekaitsetöötaja poole ja kui tema poolt on olukord fikseeritud, siis seejärel kohtutäituri poole.
Kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes rakendada täitemenetluse seadustiku §-s 183 sätestatud sanktsioone:
- rahatrahv
- arest
Kohtule teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel ettepaneku kohustatud isikule trahvi määramiseks. Enne trahvimise otsustamist tuleb võlgnikule teha trahvihoiatus.
Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, korduval trahvimisel suurem kui 500 trahviühikut karistusseadustiku mõttes.
Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata võlgnikule aresti käesoleva seadustiku §-s 62 sätestatud korras.
Lapse ega kohustatud isiku suhtes ei või üldjuhul kasutada jõudu.
Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 179 lg-le 4 (muudatus jõustus 01.01.2009. a.):
võib kohtutäitur kasutada lapse või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu üksnes kohtulahendi alusel;
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563 näeb ette erikorra, mis peab alati olema läbitud enne sundtäitmist. Tegemist on lepitusmenetlusega. Kui seda ei ole läbitud, ei saa täitemenetlust läbi viia.
