Luksemburg

KUIDAS TEGUTSEDA, KUI ÜKS VANEM ON VIINUD LAPSE EESTIST LUKSEMBURGI (VÕI KUI TEID ON LUKSEMBURGIS SELLES KÜSIMUSES KOHTUSSE ANTUD)

1. samm. Aeg

Juhul, kui üks vanem on lapse viinud alaliseks elama teise riiki, käesoleval juhul Luksemburgi, tuleb Eestisse jäänud vanemal tegutseda eelkõige kiiresti. Kui viivitada protesti esitamisega üle aasta, hakatakse kohtutes lugema lapse uut asukohariiki juba tema põhiasukohariigiks, millest väljaviimist tuleb väga hästi põhjendada. NB! Mitte uskuda teise vanema suusõnalisi lubadusi vms ebakindlat! Aeg maksab. Tuleb jälgida, et see ei kuluks vastastikuse tühisuhtluse ja sisutu nägeluse peale.

2. samm. Kohus

Eestis jahvatavad kohtud aeglaselt, kahjuks sageli ka ebatõhusalt. Kohtuotsuse täitmise tagamine on tihti raskendatud, kui asi ei puuduta just elatist. Tasuks kaaluda hagi sisseandmist Luksemburgi kohtus. Võimalik, et teine vanem võib asja ka ise Luksemburgi kohtusse anda.

Luksemburgis on kõik väga kallis, samuti raskendab asja see, et selles riigis käib peaaegu kogu avalik elu prantsuse keeles (ehkki võib proovida ka saksa keeles – aga letzeburgi keelest ma parem ei räägi, need on kolm Luksemburgi riigikeelt) ja inglise keelt väga ei räägita. Kohtus toimub protsess letzeburgi keeles, aga võõramaalastele antakse siiski inglise keele tõlk kõrvale. Samuti tulevad kõik kohtu dokumendid prantsuse keeles, viidatagu siis mis Euroopa Liidu põhimõttele tahes. See on lihtsalt nende komme.

See-eest on lapsest lahus elaval vanemal Luksemburgis oluliselt suuremad õigused lapsesse puutuvate asjade määramisel, kui Eestis. Ütleks, et Eestis neid õigusi ei olegi. Isegi, kui last kasvatavale vanemale on antud ainuhooldusõigus, on Luksemburgis teisel vanemal õigus kaasa rääkida lapse haridusteed jm elulisi teemasid puudutavates küsimustes. Rääkimata näiteks lapse nime muutmisest. Ja Luksemburgi kohtus tuginetakse asja arutades Eesti Vabariigi perekonnaseadusele, näiteks ei anta last kasvatavale vanemale ainuhooldusõigust ilma väga hea argumendita, sest Eesti seaduses on säte vanemate võrdsete kohustuste ja õiguste kohta. Kohtuotsus võib määrata ka sõidukulude tasumise juhul, kui laps reisib Luksemburgi ja Eesti vahel, ja see jagamine on vägagi mõistlik (1/3 Eesti osapoolele).

Seega, tasuks kaaluda hagi esitamist Luksemburgi kohtus. Või kui sealt hagi sisse antakse, siis sellele kartmatult reageerida.

3. samm. Raha

Kõike seda saab teha muidugi siis, kui on raha. Aga nii Eesti Vabariik kui ka Luksemburg annavad tasuta õigusabi. Eesti Vabariik annab seda põhimõtteliselt advokaadi näol, s.o annab advokaadi, kes hakkab seda tasuta õigusabi omakorda Luksemburgist taotlema, sest Luksemburgi kohtu jaoks peab andma tasuta õigusabi Luksemburg.

4. samm. Taotlemine

Eestis tuleb tasuta õigusabi blanketid välja trükkida Justiitsministeeriumi koduleheküljelt, need tuleb ära viia Harju Maakohtusse, kus otsus tehakse kaunis kiiresti, mõne nädalaga.

Kui Eesti Vabariik ütleb teie taotlusele jah, siis saab teie advokaat hakata taotlema tasuta õigusabi Luksemburgist. Seda sammu pole Eestis eriti harrastatud, seega võib see olla isegi teie advokaadile tume maa. Infot oskab jagada kohtunikuabi Nona Alas Harju Maakohtust, ja samuti tasub orientiiriks võtta Luksemburgi advokatuur.

Kui taotlus Luksemburgi teele saadetud, tuleb vastust oodata vähemalt kuu. Aga see võib veel kauem võtta. Kui taotlus rahuldatakse, siis määratakse teile Luksemburgi advokaat, kes hakkab teie kohtuasjaga seal tegelema. On võimalik saada ka inglise keelt rääkiv advokaat.

Samas, kui teid on Luksemburgis kohtusse antud ja see teile ei sobi, soovite Eesti kohust, siis vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu kohtualluvuse määrusele 2003. aastast (nr 2201/2003), artikkel 15, on teil õigus nõuda hagi ületoomist Eesti kohtusse.

Tasuta õigusabi taotlemisel Eestis tuleks kohtualluvus siiski täiendavalt üle küsida. Tallinnas on see kindlasti Harju Maakohus.