Millisesse kohtusse pöörduda?

Kui läbirääkimised teise vanemaga enam tulemusi ei anna ja ka sotsiaaltöötaja enam aidata ei oska, tuleb jalge alla võtta kohtutee. Aga tekib küsimus, millisesse kohtusse õigupoolest pöörduda tuleks.

Tsiviilasjadega, nagu seda on näiteks lapsega suhtlemise määramine ja elatise määramine, tegeleb Eestis maakohus. Maakohtuid on meil neli: Harju, Viru, Pärnu ja Tartu Maakohus. Kõigil neljal maakohtul on mitu kohtumaja ja hagi või muu dokumendi esitamisel ei oma tähtsust, millisesse neist see esitada, peaasi, et piirkondlik maakohus on õige.

Maakohtud koos kohtumajadega:

Harju Maakohus:
1) Liivalaia kohtumaja
2) Kentmanni kohtumaja
3) Tartu mnt kohtumaja

Viru Maakohus:
1) Jõhvi kohtumaja
2) Kohtla-Järve kohtumaja
3) Narva kohtumaja
4) Rakvere kohtumajas

Pärnu Maakohus:
1) Pärnu kohtumaja
2) Haapsalu kohtumaja
3) Kuressaare kohtumaja
4) Rapla kohtumaja
5) Paide kohtumaja

Tartu Maakohus:
1) Tartu kohtumaja
2) Jõgeva kohtumaja
3) Viljandi kohtumaja
4) Valga kohtumaja
5) Võru kohtumaja
6) Põlva kohtumaja

Kuid millisesse neist peaksid just Sina pöörduma? Küsimuse lahendab tsiviilkohtumenetluse seadustik, mille kohaselt peab hagi esitama kostja ehk siis antud juhul teise vanema elukohajärgsesse kohtusse. See reegel kehtib siis, kui tegemist on lapse elukoha määramise avaldusega või lapsega suhtlemiskorra määramise avaldusega. Kui aga asi seisneb elatise määramises, tuleb pöörduda lapse elukohajärgsesse kohtusse. Seega seisneb pädeva kohtu valik sellest, mis nõudega hagi esitada.

Asjakohased õigusaktid:

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

§ 79. Isiku kohtualluvus

(1) Füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.

(2) Kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.

§ 103. Põlvnemisasja ja ülalpidamisasja kohtualluvus

(1) Põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis vanema kande vaidlustamine.

(2) Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis.

(3) Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue:
1) seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes;
2) vanematevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks;
3) abikaasadevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks;
4) seadusest tuleneva muu ülalpidamiskohustuse täitmiseks.