Rahvusvaheline lapserööv
Väljavõte justiitsministeeriumi kodulehelt:
Rahvusvahelise lapserööviga on tegu juhul, kui vanemalt on võetud ära noorem kui 16-aastane laps ja viidud välisriiki või last hoitakse välisriigis kinni. Tavaliselt paneb sellise teo toime teine lapsevanem.
Lapse tagasitoomist saate taotleda, kui:
· laps on viidud välisriiki või seal kinni hoitud pärast 1. juulit 2001;
· laps on viidud välisriiki või hoitakse teda seal kinni ilma last hooldava isiku nõusolekuta;
· laps elab mõnes allpool loetletud riigis;
· laps on noorem kui 16 aastat;
· taotlejal on õigus last hooldada;
· taotleja on enne lapse röövimist olnud lapse tegelik hooldaja.
Esitage avaldus lapse tagasitoomiseks
Esitage avaldus justiitsministeeriumile, kui laps viidi mõnda järgmisse riiki: Ameerika Ühendriigid, Argentiina, Austraalia, Austria, Bahama, Belgia, Belize, Brasiilia, Bulgaaria, Costa Rica, Guatemaala, Dominikaan, Hiina, Hispaania, Honduuras, Horvaatia, Iirimaa, Iisrael, Itaalia, Kanada, Kolumbia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Holland, Mehhiko, Moldova, Monaco, Norra, Panama, Peruu, Poola, Prantsusmaa, Portugal, Rootsi, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Sri Lanka, Soome, Šveits, Taani, Tai, Tšehhi, Tšiili, Ukraina, Ungari, Uruguai, Usbekistan, Venetsueela, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik.
Avalduse näidisvormitäitmiseks vajalikud andmed leiate siit (vormi täidab justiitsministeeriumi töötaja), abi saate ka justiitsministeeriumist telefonil 620 81 83.
Kui laps viidi riiki, mida selles loetelus ei ole, esitage avaldus välisministeeriumile (tel 6 377 440, epost: konsek at vm dot ee).
Kui Te ei tea, mis riiki laps viidi, pöörduge politsei poole, kes koostöös rahvusvaheliste politseijõududega tuvastab lapse asukoha.
Lapse tagasitoomine
Lapse tagasitoomine on keeruline menetlus. Justiitsministeerium teeb esmalt kindlaks lapse asukoha ning abistab rahumeelse kokkuleppe sõlmimises. Eelkõige üritatakse saavutada kokkulepe teise vanemaga lapse vabatahtlikuks tagasitoomiseks või proovitakse olukorda lahendada kohtuvälisel teel. Kui selline tegevus ei anna tulemust, alustatakse välisriigis kohtumenetlust lapse tagasitoomiseks. Kui soovite last külastada, esitage justiitsministeeriumile taotlus.
Lapse tagasitoomise kulud
Välisriigis kaasatakse menetlusse õigusnõustaja. Kui Teil ei ole raha advokaadi palkamiseks, võite välisriigist taotleda riigi õigusabi. Selleks esitage taotlus justiitsministeeriumile. Kulud võivad tekkida ka seoses lapse tagasitoomisega või külastamisega. Välisriigi kohus või muu asutus võib otsustada, et kõik kulud peab hüvitama isik, kes lapse välisriiki viis või teda seal kinni hoidis.
Lapse tagasitoomisest võidakse keelduda, kui:
· taotlus esitatakse hiljem kui ühe aasta möödumisel lapse äraviimisest ning laps on uue keskkonnaga kohanenud;
· lapse tagasitoomine asetab lapse väljakannatamatusse olukorda või põhjustab talle füüsilisi või psüühilisi kannatusi;
· kui laps on piisavalt otsustusvõimeline ja ta on ise tagasitoomise vastu.
Esitage taotlus lapse tagasitoomiseks kohe, kui laps on õigusvastaselt ära viidud teise riiki või jäetud tähtaegselt tagasi toomata!
Alljärgnevad andmed tuleb edastada justiitsministeeriumile, taotledes lapse tagasitoomist välisriigist Haagi 1980. aasta lasteröövi kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni sätetest lähtudes.
NB! Taotluse välisriigi keskasutusele koostab justiitsministeeriumi ametnik.
Edastage justiitsministeeriumile järgmised andmed:
* lapse õigusvastase äraviimise või tagasi toomata jätmise asjaolud, äraviimise aeg;
* avaldaja kontaktandmed, elukoht, telefon;
* lapse ära viinud isiku andmed (olemasolu korral elukoht välisriigis, telefon).
Võimaluse korral tuleb avaldusele lisada järgmised dokumendid:
* lapse sünnitunnistuse koopia;
* osapoolte (lapse ning vanemate) isikuttõendavate dokumentide koopiad (kui on lapse ning lapse ära viinud vanema fotod);
* abielutunnistuse koopia, kui vanemad on abielus;
* abielu lahutamise tunnistuse koopia, kui abielu on lahutatud.
Avalduses tuleb märkida, kas poolte vahel on pooleli tsiviilõiguslik vaidlus.
