Ülalpidamiskohustused

Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus

Tulenevalt PkS §-st 97 on ülalpidamist saama õigustatud isikuteks nii alaealine laps kui ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamist andma kohustatud isikuks eelpool nimetatud juhtudel on lapse vanem.

PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eelkõige juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega on elatise väljamõistmise aluseks asjaolu, et ülalpidamiseks kohustatud vanem ei täida ülalpidamiskohustust vahetult.

Elatise suuruse kindlaks määramisel arvestatakse ülalpidamiseks õigustatud isiku vajadusi ja tema tavalist elulaadi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulusid. Kohtupraktika arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel ka asjaolu, kui palju veedab laps aega lahus elava vanema juures ja kui palju teeb lapse ülalpidamiseks kulutusi lahus elav vanem sellel ajal, kui laps viibib tema juures.

Seadusandja on igakuise elatise alammääraks nimetanud poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (PkS § 101 lg 1). Hetkel on kuupalga alammääraks 4350 krooni ja sellest tulenevalt ei tohi olla elatis alaealisele lapsele väiksem kui 2175 krooni.

Põlvnemisest tulenevaid ülalpidamiskohustusi reguleerib perekonnaseaduse 8. peatükk.